Eesti looduskunst

Ühe armsa Eesti küla südames, mis asub ilusal poolsarel, paikneb maatükk, mida perekonnad on põlvest põlve hoolega hoidnud. See maa on kogenud aegade möödumist, perekondade kasvamist ning aastaaegade vaheldumist. Selles pinnases on peidus saladused, mida paljastavad kahisevad lehed ja varjatud allikate õrn kohin.

Siin algab meie lugu.

Ei möödunud kaua, kui sündmuste jada paljastas metsa peene tasakaalu. Ürgmetsad, mis uhkelt püsisid, raiuti ootamatult maha, jättes kunagi vuhava ökosüsteemi paljaks lapiks, kuhu alles jäid vaid kännud. Uudis sellest metsaraiest jõudis külaelanike kõrvu, tuues kaasa mitte ainult muret, vaid ka tõdemuse, et nad saavad seda tegu ainult kõrvalt vaadata, ilma, et midagi teha saaks.

Päevad muutusid nädalateks ning ootamatult ilmus päevavalgele tagajärg, tuues kaasa muret tekitava pöörde. Põlvkondade jooksul külluslikult vett täis olnud kaevud hakkasid kuivama. Külaelanikud olid hämmingus; kunagi elujõulised ojad ja allikad olid nüüd vaid tillukesed nirekesed. Kadunud metsade ja kuivanud kaevude vaheline seos muutus selgeks.

Maaomanikud vaatasid muutuvat maastikku raske südamega. Raske südamega meenutati oma esivanemate jutustusi, mis kõnelesid metsade tähtsusest ja nende sümbiootilisest suhtest maa ja veega. Mõisteti, et elu, mis oli põlvkondade jooksul õitsenud, oli nüüd häiritud.

Kuid see lugu ei võta aset ainult ühes väikeses külas. Üle maailma kõlavad sarnased lood. Metsad kaovad, muudetakse rahaks, sõnumiks on hooldus, läbi lageraie… Allikad kaotavad oma elujõu ning hääbuvad aeglaselt.

Keskendume hetkeks sellele, kuidas metsade hävitamine on seotud põhjavee ja magevee kadumisega ning ökosüsteemi hävimisega. Metsad toimivad nagu hiiglaslikud käsnad, imendades vihma ja lume sulamisvett ning vabastades seda aeglaselt. Nende puude juured hoiavad pinnast kindlalt paigal, takistades mulla erosiooni ja tagades, et vesi imendub maa sisse aeglaselt ja pidevalt.

Kui metsi raiutakse maha, kaob nende loomulik filtrifunktsioon. Metsad mängivad olulist rolli sademetevee imendumises, pakkudes looduslikku filtrit. Metsade kadumine vähendab sademetevee imendumist, suurendades veevoolu pinnases ja jõgedes. See omakorda võib viia põhjavee taseme languseni, mõjutades kaevude ja allikate veetaset. Selline muutus mõjutab negatiivselt ökosüsteemi, kuna paljud taimed ja loomad sõltuvad metsade tagatud niiskusest ja toitainetest.

Mida peaksime tegema taastada tasakaal? Esiteks on oluline alustada metsade taastamisega. Uued puud vajavad aega kasvamiseks, kuid nende juured hakkavad juba kohe pinnast tugevdama. Metsade taastamine mitte ainult ei aita säilitada veetasakaalu, vaid loob ka uue elupaiga paljudele liikidele.

Nüüd on aeg tegutseda, Metsade taastamine võtab aega, kuid iga päevaga, mis möödub ilma meetmeteta, süveneb probleem. Kogukonnad peaksid ühendama jõud, et alustada laiaulatuslikku metsade taastamise kampaaniat. Samuti on oluline jätkata veeressursside jälgimist ja kasutamist säästlikult.

Kui me nüüd ei tegutse, võime kaotada mitte ainult metsad ja veeressursid, vaid ka hindamatu ökosüsteemi mitmekesisuse. Mõistkem, et meie valikud mõjutavad mitte ainult meid, vaid ka tulevasi põlvkondi. Lugu meie armsast Eesti külast peaks olema äratuskell – äratuskell, mis kutsutab üles hoidma tasakaalu looduse ja inimtegevuse vahel.