Tehisintellektiga kunsti loomine, mida sageli nimetatakse AI-kunstiks, on kunstimaailmas järjest kasvav trend. Tehisintellektiga loodud teosed baseeruvad keerukatel algoritmidega varustatud andmebaasidel, võimaldades kahtlemata täiesti uudsete ja huvitavate kunstiteoste loomist. Näiteks võib üks teos erineda teisest, kuid nende kõigi loomiseks on kasutatud sarnast tehnoloogiat (1). See artikkel vaatleb täpsemalt Tehisintellektiga kunsti tõusu ja selle mõju autoriõigusseadustele ja vastutusele kunstiteoste loomisel. Lugejad saavad ülevaate, kuidas see uus tehnoloogia võib muuta kunsti maailma ning kuidas see võib edaspidi mõjutada kunsti armastajaid ja professionaale.
1. Mis on tehisintellektiga kunsti loomine?
Tehisintellekt võib aidata kunstiloomet oma tulevikku laiendada. Bitskout on tehisintellekti platvorm, mida saab kasutada igat tüüpi sisu loomiseks ja parendamiseks. Platvorm annab võimekirjeldatud kirjeldustega arusaadavalt edasi anda visuaalset taipu, teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks ning arendada sisu ilma pideva järelevalveta.
Bitskouti platvorm pakub kahte tüüpi võimalusi tehisintellektiga kunsti loomiseks. Esimene on „kontrollitud loomine“, kus tehisintellekt töötab kirjameeste ja toimetajate abivahendina, et luua kvaliteetset sisu. Teine võimalus on „avatud loomine“, kus kirjutaja saab tehisintellekti kasutades ideid koguda ja uusi sisutükke eksperimentaalselt luua. Need võimalused aitavad suurendada kirjutaja ja tehisintellekti koostööd ning tagada efektiivsema lõpptulemuse.
2. Kuidas tehisintellekti kasutatakse kunsti loomisel?
Kunstnikud on ammusest ajast otsinud viise, kuidas oma loomingut paremini väljendada ning uusi tehnikaid avastada. Viimaste aastakümnete jooksul on tehisintellektist, ehk AI-st, saanud ka kunstnike jaoks märkimisväärne töövahend. Tehisintellekti kasutamine kunsti loomisel võib anda kunstnikele uusi võimalusi, et vallandada oma loovust ning luua midagi ainulaadset ja ootamatut.
Üks viis, kuidas tehnoloogiat on juba kunsti loomisel rakendatud, on piltide ja muusika genereerimine. AI-st lähtuvad algoritmid võivad luua uusi pilte, mis võivad olla üsna unikaalsed. Seda tehnikat kasutatakse sageli ka selles, et aidata kunstnikel looduslikumat valgustust leida. Muusika loomiseks kasutatakse samuti algoritme, mis suudavad tuvastada muusika stiili, meloodiaid ja rütme, et luua unikaalseid helisid ja muusikapalasid.
Teine võimalus, kuidas AI-d kunsti loomisel kasutatakse, on loomuliku keele generatsioon. See on kasulik, kui kunstnik vajab oma töödeks inspiratsiooni, kuna see suudab luua unikaalseid kirjeldusi, mis võivad anda ideid uute loominguliste suundade ja teoste jaoks. Tõenäoliselt muutuvad AI-l põhinevad kunstiprojektid ja -teosed üha populaarsemaks, aidates kunstnikel oma loomingulist potentsiaali täiendada ja täiustada.
3. Kunstnikud ja tehisintellekti kasutamine: Koostöö või vastuolu?
Kunstnikud ja tehisintellekti kasutamine on muutunud üha populaarsemaks, kuid tegemist on ka keerulise ja väljakutsuva teemaga. Selleks, et kasutada tehisintellekti loovaks protsessiks tõhusalt, on vaja koostööd ja mõistmist nii tehisintellekti kui ka kunstniku enda poolt. Kunstilooming võib olla keeruline protsess, kuid tehisintellekti võime pakkuda mitmekesisust ja uusi võimalusi võib tuua kaasa tõelise koostöö ja innovatsiooni.
Üks suurim piirang koostöö osas on mõistmise taseme erinevus. Kunstnikud ja tehisintellekti eksperdid võivad rääkida erinevat keelt ja neil on erinev arusaamine loovusest ning see võib olla alguses keeruline väljakutse. Siiski on oluline leida ühisosa ja sellelt aluselt koostööd luua. Kohandamise protsess on oluline osa sellest, kuidas tehisintellekti saab loovprotessis kasutada. Järgmise sammuna peavad kunstnikud õppima, kuidas tehisintellekti tulemusi kasutada, et kunstiteosele oma ideid lisada. Selle protsessi käigus tulevadki esile koostöö vajadused ja võimalused ning kui seda tehakse nii tähelepanelikkuse kui ka loomingulisusega, võib tulemuseks olla midagi tõeliselt unikaalset ja kaunist.
[1] Kunstnikud ja tehisintellekti spetsialistid ei peaks kunagi unustama, et see on kahe erineva valdkonna koostöö, millest mõlemal on kõige tähtsam oma roll. Tehisintellekti ei tohiks kasutada loovprotsessi asendajana, vaid pigem lisandina. Kunstnikud saavad kasutada tehisintellekti suurema loomingulisuse ja mitmekesisuse loomiseks, kuid peavad samal ajal säilitama oma isikupärased ideed ja visioonid. Tehisintellekt võib odavamalt ja kiiremini kohandada ja analüüsida andmeid, kuid põhiline töö peab jääma endiselt inimesele. Sel moel saab tehisintellekt kunstnikke inspreerida uusi ideid välja töötama, kuid kunstiloomingut tuleb alati juhtida inimese kogemuse ja emotsioonidega.
4. Kas tehisintellektiga loodud kunst suudab inimest ära asendada?
Tehisintellekti abil loodud kunstiteosed võivad tunduda inimlikelt ja omada tähendust, kuid kas need suudavad päriselt inimest asendada? Teoreetiliselt on tehisintellekt võimeline looma kunsti, mis vastab teatud kriteeriumidele, kuid sellegipoolest on vähemalt hetkel kunstiloomingut teostavaid inimesi veel võimatu asendada.
Kunstiloomine nõuab loomingulist mõtlemist, emotsioonide väljendamist ja üksikisiklikku kogemust. Need on valdkonnad, millele tehisintellekt veel piiratud juurdepääsuga. Tehisintellekti abil loodud kunst suudab toota tulemusi, mis vastavad määratletud ruumilistele ja matemaatilistele parameetritele, kuid sellel puudub inimlikkus, mida inimesed kunstist ootavad.
- Inimese roll kunstiloomes: Kuna tehisintellekti võimekused on hetkel piiratud, jääb inimene kunstiloome protsessis endiselt asendamatuks. Inimene on võimeline looma mitmekesisemat, emotsionaalsemat ja individuaalsemat kunsti kui tehisintellekt.
- Kunsti defineerimatus: Kunst on defineerimatu ja seda ei saa lõpuni objektiivselt hinnata. Kunsti ajaloos on loodud palju teoseid, mille väärtus on hiljem tõusnud või langenud. Selline subjektiivne hindamine on midagi, mida tehisintellekt veel ei suuda teostada.
Tehisintellektiga (AI) kunsti loomine on läbinud väga kiire arengu ja mõjutanud otsustavalt kunsti maailma. AI abil loodud looming on omanäoline, kus ühendatud teoreetilised, algoritmilised ja vaimuelu põhimõtted aitavad luua uut ja erilist kunstikogemust. AI abil loodud looming on inspireeriv ja haarab inimesi tehnoloogia potentsiaali ja meisterlikkuse kaudu. Siiski tuleb meeles pidada, et tehnoloogia ei ole alati riskivaba. AI-loodud loomingu juures on oluline jälgida, et tehnoloogial ei kasutataks kurinavoimasid ja et oleks tagatud tehnoloogilise julgeoleku alaseid meetmeid. Asjatundjad nagu Elon Musk ja Stephen Hawking hoiatavad, et tehisintellektiga seotud ohutusega tuleb arvestada. Tehisintellektiga kunsti loomine on aga aidanud paljudel loojatel ja tehnoloogiaharrastajatel ületada uusi piire eksperimenteerides ja tõstatades samal ajal küsimusi selle kohta, kuhu kunst ja tehnoloogia võib jõuda. [[1](https://vana.hm.ee/sites/default/files/uuringud/Graubergi%20projekt.pdf)]
